SUUSAKOOL & INSTRUKTOR- MILLEKS MULLE SEE KÕIK?
INSTRUKTOR & SUUSAKOOL – MILLEKS MULLE SEE?
Suusatamist võiks võrrelda autoga sõitmisega, no ütleme peaaegu on see nii 😉
Otseselt jah juhilube pole vaja, et nõlvale pääseda, samas õige tehnikaga sõitmine ning elementaarsete mäereeglite tundmine, see võiks kuuluda iga endast lugupidava talisportlase teadmiste pagasisse.
Mõned inimesed õpivad ilma juhendamiseta ja hoolimata isegi mõningate oskuste edenemises (iseõppijad saavad ka ju mäest alla), talletuvad paljudel motoorikas valed liigutused ja harjumused. Õnneks saab halvad harjumused õppetundide kaudu “välja ravida”, kuigi mõistlik oleks kohe alguses õppida õigesti. Õiged harjumused aitavad saada paremaks ja kindlamate oskustega suusatajaks / lauatajaks ja vältida vigastusi ning õnnetusi.
Võib ju arvata, et saate oma suusatamist/lauatamist õppida või täiustada videote, sõprade või pereliikmete nõuannete kaudu. Jah, ka selliselt on võimalik midagi omandada, samas miski pole produktiivsem kui õppetund instruktoriga.
Iga päev me näeme keskustes nö “iseõppijaid”, tihti käib see läbi ebaõigete võtete ja seda on vaadata valus, ilmset iseõppijal veel rohkem valus tunda.
Järgmine küsitav versioon on õpetajad-lapsevanemad. Tuleb tõdeda, et pigem vähe on näha pädevaid lapsevanemaid ja siin ei ole ka midagi imestada. Instruktoriks õppimine vältab pikalt ehk omandatakse oskus, et kuidas õppida õpetama. Kuidas siis eeldada, et lapsevanem seda iseenesest oskaks?! Kogu selle tegevuse tulemusena näeme pisarates ja jonnivat last kelle talispordipäev ja esmane tutvus mäerõõmudega on tegelikult rikutud, vähemalt mingiks ajaks, kurb. Tihti hakkab keskustes silma veel üks tüüp inimesi, nimelt on see kõike oskaja ja teadja sõber, kes õpetab asju valju häälega ja muidugi täiesti valesti. Kõikidel nendel puhkudel ei ole üldse erakordne kus instruktorid on pidanud sekkuma, et palun ärge tehke nii. Esiteks ei ole see õige, mis aga peamine – see ei ole ka ohutu!
Näitlikult on siin üsna lihtne küsimus – kas lapsevanemana saadaksite lapse ujumistrenni või akrobaatikasse, teades, et teda juhendab tegelane, kes eriti ei tea mida õpetab? Päris kindel hiljem ei ole, et kas laps suudab 100m ujuda või 2m või kas ta ikka turvaliselt teeb saltosid ja painutusi, peaasi, et teda kuidagi väänatakse? Ega ju vist ei oleks nõus sellise asjaga?!
Mäesport toimub tihti üsna suurtel kiirustel ja olukorrad nõlval muutuvad väga kiiresti ja ka ettearvamatult. Õigesti omandatud sõiduvõtted on sõitja peamine kindlus ja ohutuse alus. Jah, tuleb ette ka kukkumisi, küll aga ka ohutumalt kukkumist õpetatakse Suusakoolis.
Milleks siis instruktor? Miks Suusakool? Ja missugune õppetund? Püüame vastata peamistele küsimustele.
KELLELE ON SUUSATUNNID MÕELDUD?
Tunnid sobivad kõigile; olgu grupi- või privaatõpe, igale tasemele leidub midagi! Väikelastele on suusatundide võtmine ainuõige otsus, instruktoriga saavad nad turvalises keskkonnas ennast suusatamise / lauatamisega kurssi viia. Instruktorid tunnetavad oma kogemuse baasil, et kuna on mõistlik arendada mängulist ja mitte niivõrd peale surutud tegevust. Peamine ja põhiline on, et õpilasel oleks tunnis turvaline ja meeldiv.
Suurematele lastele ja täiskasvanutele pakuvad suusakoolid tunde algajatest edasijõudnuteni. Algtõdede omandamisega ei lõppe tegelikult õppimine, siin areng alles algab. On pisult vale arusaam, et õppenõlvalt lahkumisega ning sahas sõitmise oskusega lõppeb õpe. Tegelikult õigesti, nauditavalt ja ohtult sõitmine vajab märksa rohkem juhendamist ja õppimist.
RÜHMA- VÕI ERATUNNID?
Kui olete otsustanud suusakooli tunde broneerida, peate otsustama veel ühe küsimuse: „Milline tund?” Vaatame erinevusi, mis aitavad teil valida endale sobivaima õppe tüübi.
Rühmatundides on õhkkond sõbralik ning õpitakse koos omavanuse ja samalaadse tasemega inimestega, võimaldades kohtuda ja õppimise ajal ka lõbusalt aega veeta. Saate nendega oma kogemustest rääkida, kuna nemad kogevad sama. Ja muide, need sõprussuhted võivad areneda ka väljaspool õppetundi. Lisaks võib koos õppimine aidata teid motiveerida ja ergutada, nii et rühm edeneb kiiremini. Lõpuks on need õppetunnid üldiselt odavamad.
Grupi kiirus jääb aga kõigile selle liikmetele samaks, mis võib takistada inimesi, kes on võimelised edasi liikuma raskemate harjutuste ja radadega. Reeglina määrab rühmatunni tempo ikkagi grupi nõrgeim lüli.
Eratundide lähenemine tuleneb aga täielikult õpilase idividuaalsest võimest, soovidest ja vajadustest. Seetõttu on areng märksa kiirem. Lastel on näiteks parem keskendumisvõime üksi koos juhendajaga, kui omavanuste laste rühmas. Eratundide õhkkond on kindlasti erinev ehk personaalsem ja meeldivam, kuna juhendaja ja õpilane õpivad üksteist paremini tundma. Selliselt areneb üksteise vastu usaldus, mis ainult soodustab õppimist.
Mäespordi teadmiste juurde kuulub kindlasti ka ohutus ja ka suusaliftide kasutamine. Rahvusvaheliselt reguleerib mäesporti FIS Mountain Rules ja seda võiks teada iga mäespordi harrastaja. Oluline on see ka kõigile neile, kes käivad ka piiri taga mäesporti harrastamas. Reeglite mitte tundmine ei vabasta muide mäespordi õnnetuse põhjustamisel vastutusest. Raskete vigastuste põhjustamisel ei ole Alpides harvad juhused kus algatatakse kriminaalmenetlus ning kahjukulud ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eurodesse! Ka reeglitest räägitakse suusatundides ja põhitõed korratakse mitmeid kordi üle üle.
FIS rules lugemiseks klikka SIIN
Team ESSIA
